VEE KVALITEET

Joogivee kvaliteedinäitajad

Viimsi joogivesi vastab kõikidele joogivee kvaliteedinõuetele, mis on kehtestatud Sotsiaalministri 24.09.2019 määrusega nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1“  https://www.riigiteataja.ee/akt/126092019002 . AS Viimsi Vesi võtab veeproove veevõrgust 1 kord kvartalis vastavalt Terviseametiga kooskõlastatud joogivee kontrollikavale. Tulemused edastatakse Terviseametile.

Viimsi joogivee analüüsitulemused:

Vee karedus

AS Viimsi Vesi veetöötlusjaama tuleb vesi veehaardest, millele rajati uued purkaevud 2008-2009 aastatel. Tegemist on Kambrium-Vendi veekompleksi Gdovi ja Voronka veekihi puurkaevudega.

Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees. Magneesiumi- ja kaltsiumiühendite kontsentratsiooni järgi vees saame rääkida karedast veest ja pehmest veest.

Veepuhastusjaamast väljuva vee üldkaredus oli viimase (20.11.2024) süvaanalüüsi järgi 5,80 mg-ekv/l

Vesi üldkaredusega kuni 3,5 mg-ekv/l on pehme vesi. Vesi üldkaredusega 3,5-7 mg-ekv/l on keskmise karedusega ja vesi üldkaredusega 7-10 mg-ekv/l on kare vesi. Vesi karedusega üle 10 mg-ekv/l on ebameeldiva maitsega. Sobivaim üldkaredus veele on 5-7 mg-ekv/l.

Vee karedus iseenesest ei kujuta ohtu inimese tervisele. Inimene saab karedast veest rohkem organismile vajalikku kaltsiumit ja magneesiumit.

Kareda vee negatiivsem pool on kuumutamisel tekkiv sete ehk katlakivi, mis settib keedukannude, pesumasinate, boilerite, soojusvahetite ja muude seadmete küttekehadele. Tegemist on peamiselt kaltsiumkarbonaatidega. Need mineraalid on selles mõttes omapärased – kui tavaliselt temperatuuri tõustes lahustuvus suureneb, siis neil hoopis väheneb.

Kuna katlakivi tekib ka elamute soojaveetorustikesse (ka plasttorudesse), siis AS Viimsi Vesi annab siinkohal klientidele mõned nõuanded elamu veevärgis katlakivist tingitud probleemide minimiseerimiseks:

  1. Kontrollida soojusvahetist väljuva vee temperatuuri (peaks olema ca 55 °C).
  2. Kontrollida, kas elamu veevärk (eriti soojaveetorude läbimõõdud) on ehitatud vastavalt projektile.
  3. Kui planeerite soojaveetorustiku vahetust – kaaluda võimalust valida toru Dn ühe astme võrra suurem olemasolevast.
  4. Konsulteerida pädevate firmadega (nagu näiteks Schöttli vms), kas oleks mõttekas elamus sooja vee tootmisel kasutada nn ioonvaheteid, mis vahetavad vees Ca- ja Mg-ioonid näiteks H+- või Na+-ioonidega.

Milline on Viimsi joogivee radioaktiivsus?

AS Viimsi Vesi võtab toorvee 11 kambrium-vendi veekihi puurkaevust, mis on 82-124 m sügavused.Kambrium-vendi veekiht sisaldab looduslikke radionukliide. Meie veele on iseloomulik Ra-228 ja Ra-226 isotoopide sisaldused. Nende isotoopide analüüsimisel saadud tulemuste põhjal on Viimsi veepuhastusjaama jõudva toorvee indikatiivdoos 0,31 mSv/a.Indikatiivdoosi kontrollväärtus joogivee määruse (Sotsiaalministri määrus nr 82 https://www.riigiteataja.ee/akt/12782324?leiaKehtiv) järgi on 0,1 mSv/a.

2012 a veebruaris alustas tööd Viimsi veepuhastusjaam, mille üheks eesmärgiks oli ja on radionukliidide ärastamine joogiveest. Selleks on veepuhastusjaamas 2-astmeline filtersüsteem, mille teine aste on spetsiaalselt radionukliidide ärastamiseks (looduslik tseoliit).

Selline veepuhastustehnoloogia tagab, et veepuhastusjaamast väljuva vee indikatiivdoos jääb alla kontrollväärtust. Viimati mõõdetud tulemus oli 0,091 mSv/a.

Efektiivdoosi hindamise aluseks on joogivee tarbimine vähemalt 2 liitrit ööpäevas, so 730 liitrit aastas, ühe inimese kohta. Kui reaalne tarbimine on väiksem, on väiksem ka arvestatav kiirgusdoos.

Meid ümbritsevas keskkonnas pole kohta, kus radioaktiivsus täielikult puuduks. Inimene saab pidevalt kiirgusdoose nii looduslikest (maapinna gammakiirgus, toit, joogivesi, radoon) kui ka tehislikest allikatest (meditsiinilised protseduurid). Näiteks meditsiinilisest protseduurist (rindkere ühekordsest röntgenpildistamisest) saab inimene 0,1-0,3 mSv, mis võrdub aasta jooksul joogiveest saada võiva efektiivdoosiga. Aastas 20 tundi lennukiga lendamist annab kokku 0,1 mSv.

Eesti kuulub piirkonda, kus looduslik kiirgusfoon on maailma keskmise tasemel. Looduslikest allikatest saab sellistes piirkondades elav inimene aastas keskmiselt 2-4 mSv suuruse kiirgusdoosi.

Terviseameti kodulehel on vastused enamlevinud küsimustele seoses radionukliididega (mh on seal äratoodud, et Rootsis on riigi poolt kehtestatud kontrollväärtus 5 korda leebem ehk 0,51 mSv/a):

http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Keskkonnatervis/vesi/joogivesi/radionukl_kysimused.pdf

Miks joogivesi on roostevärvi ja haiseb?

Kai Künnis-Beres, PhD (vee)mikrobioloog

Artiklit saate lugeda siit