Kolmapäeval, 14. juunil andis AS Viimsi Vesi klientidele teada, et veetarbimise hüppeline tõus ohustab veevarustuse toimepidevust. Ööpäevaga on toimunud tarbimises muutus, aga kriitiline olukord pole veel möödas. AS Viimsi Vesi ja vallavalitsus tänavad inimesi mõistva suhtumise eest.

AS Viimsi Vesi juhatuse liige Raul Vanem ütles, et eelmise päeva teavitustöö tulemusel õnnestus veetarbimist vähendada 500 kantmeetri võrra, mis on oluline leevendus kriitilisele olukorrale.
„Pilt on tõesti veidi paranenud, kuid veevarude taastumine on põua tõttu endiselt probleemne. Seetõttu peab veekasutuses olema jätkuvalt tähelepanelik ja piirama vee põhjendamatut kulutamist. Eile saatsime klientidele SMSi ja lisaks külastas vallavalitsus suurema tarbimisega majapidamisi, et nendega veetarbimise vähendamise võimalustest rääkida,“ kirjeldas Vanem.

Kevadel alanud veetarbimise tõusu leevendamiseks on valla vee-ettevõte suurendanud oma veevõttu maksimumini ja suurendanud ka veevõttu Tallinnast. 2023. aasta kevadel valmis Viimsi Veel ka teine ühendus Tallinna veevärgiga, mis on täiendus kolm aastat tagasi rajatud ühendusele.

„Viimsi veevarustus on hästi toimiv ja katab tavaolukorras valla elanike ning ettevõtete vajadused, aga hetkel on suurim probleem põuast tulenev väga intensiivne kastmine. Me näeme oma süsteemis majapidamisi, kelle ööpäevane tarbimine on 10 kantmeetrit vett ja rohkemgi. Võrdluseks, et keskmine majapidamine Viimsis kulutab 15 kantmeetrit,“ selgitas Vanem.

Vanema sõnul ei ole probleem kastekannuga kurkide, tomatite või elupuude kastjatega, vaid tunnis 250 liitrit vett kulutavate sprinklerite kasutajatega.

„Meie andmetest lähtub, et intensiivne kastmine tõstab Viimsi veekasutust ööpäevas 1900 kantmeetrit jagu ja selle osas on meil kindlasti võimalik olla säästlikumad,“ ütles Vanem.

Viimsi Vesi on oma süsteemides teinud vajaduspõhiseid muudatusi, et tagada veega varustatus. Ettevõtte töötajad on kohati ööpäevaringselt teinud vajalikke seadistusi, et ära hoida halvimat. Vanema sõnul ajendas inimeste poole pöörduma tarbimise jätkuv kiire tõus. „Oleme väga tänulikud inimestele nende mõistva suhtumise eest, mis peegeldub faktiliselt vähenenud veetarbimises. Palun hoiame säästvat joont, et veevarud saaksid taastuda ja me ei peaks sarnaselt mõnele teisele Eesti piirkonnale päris veepuudusega silmitsi seisma,“ ütles Vanem.

Viimsi Vesi palub inimestel jätkuvalt kriitiliselt jälgida oma veetarbimist ja hoiduda kuni kuumalaine lõpuni põhjendamatust veekasutusest.

Inimesed on mõistvad

Eile valla territooriumil ringsõitu teinud ehitus- ja kommunaalosakonna juhataja Taavi Valgmäe sõnul oli olukord silmnähtavalt parem.

„Päeval tuvastasime Haabneemes majapidamise, kus oli kasutusel neli sprinklerit ja mille omanik need sulges pärast vestlust. Inimesed olid tegelikult mõistvad ja saavad ka aru, et kui me ei soovi Tõrvandi olukorda, kus kraanid kuivaks jäid, on meil mõistlik oma tegevuses teha muutusi. Õhtul külastasin eelmistel päevadel märkimisväärselt suurenenud tarbimisega majapidamisi ja neid, millest kohalikud elanikud teavitasid. Enamik neist tunnistas, et oli kasutanud joogivett muru kastmiseks, aga arvestades olukorra tõsidust, on sellest nüüd loobunud. Vestlused kulgesid meeldivalt ja meie eesmärk oligi vahetult inimesi ohust teavitada ning vastata küsimustele,“ selgitas Valgmäe.

Taavi Valgmäe sõnul ei olnud inimesed näiteks kuulnud sellest, et ka teistes Eesti piirkondades on veevarustustega probleeme ja Viimsi vald koos vee-ettevõttega proovib ära hoida halvimat.

„See aspekt, et põhjaveega on probleeme ka teistes piirkondades ja Viimsi pole selles suhtes erand, ei olnud teada. Samas oli aru saada, et inimestel tegelikult on ka raske hinnata oma kastmistegevuse mõju üldisele veetarbimisele. Küsimusi tekitas muidugi see, mis saab taimedest, aga kui me jõudsime selleni, et meid ohustab see, et kanalisatsioon ei toimi, sest WC loputuskastid on kuival ja Päästeametil pole enam kustutustöödeks vett, oli arusaamine suurem,“ ütles Valgmäe.

Olukord püsib endiselt kriitiline

AS Viimsi Vesi juhatuse liikme Raul Vanema sõnul seirab vee-ettevõte ööpäevaringselt tarbimist ja plaanib jätkuvalt suhelda tavapärasest rohkem vett tarbivate majapidamistega. Vajadusel ollakse valmis kriisi korral veekoguseid ka piirama.

„Meil on veel meetmeid, millega me saame olukorda mõjutada, aga hetkel näeme, et meil on päris suur mõju võimalik saavutada massiivse kastmistegevuse lõpetamisega. Viimsi Vee peamine eesmärk on praeguses olukorras see, et viimsilastel oleks olemas eluliselt vajalikeks tegevusteks vesi. Me keegi ei taha, et meil korduks Tõrvandi olukord, kus kraanid kuivaks jäid. Seepärast me ka inimesi teavitame. Kastmisvesi ei saa ega ole kriitilises olukorras prioriteet ja seepärast me ka kastmisprobleemiga tegeleme. Mõistan inimeste muret oma taimede pärast, aga võrdluseks, et näiteks Suurbritannias keelustati möödunud aasta suvel igasugune kastmine joogivee nappuse tõttu. Veenappus Eestis ja Euroopas on osa laiemast kliimamuutuse probleemist, mida tasub ka meil mõista ja arvestada selle kõige taustal,“ selgitas Vanem.

Juba kuid kestnud põud ei ole Vanema sõnul võimaldanud tavapäraselt põhjavee varudel taastuda.

„See ongi ahelreaktsioon, mis on tekkinud. Tavatult kuiv kevad ei too põhjavett tagasi ja paneb inimesi rohkem kastma. Ilma suuremahulise kastmistegevuseta suudaks me kindlasti saada oma veeressurssidega hakkama. Kahjuks eeldab see inimestel hoiakute ja käitumise muutust mitte ainult Viimsis, vaid Eestis laiemalt,“ selgitas Vanem.

Päästeamet palub olla äärmiselt ettevaatlik

Alates 14. juunist kehtib üle kogu Eesti tuleohtlik aeg ning ulatuslike tulekahjude vältimiseks on metsa- ja muu taimestikuga ning turbapinnasega aladel keelatud lõkke tegemine, grillimine ja suitsetamine.
„Kuna kevad on olnud väga kuiv ning sel nädalal saabub ka selle suve esimene kuumalaine, on loodus muutunud äärmiselt tuleohtlikuks. Selleks, et ulatuslikke maastikupõlenguid vältida, kehtestataksegi tuleohtlik aeg, mis seab looduses toimetamisele mõningaid piiranguid,“ selgitas Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Tuuli Taavet.

„Tuleohtlikul ajal on keelatud vabas looduses lõket teha, grillida ja suitsetada, sest ülikuival ajal piisab vaid väiksest sädemest, et vallanduks ulatuslik põleng. Grillimine ja lõkketegu ja suitsetamine on tuleohtlikul ajal keelatud ka RMK metsaaladel,“ rääkis Taavet.

„Oma isiklikus koduaias tohib jätkuvalt lõket teha ja grillida, kuid ohutus peab olema tagatud ning esmased tulekustutusvahendid olgu käepärast. Võimalusel aga tasub sealgi tule tegemist vältida,“ lisas ta.
Tuleohtliku aja kehtestamisel hindab Päästeamet Keskonnaagentuuri ilmateenistuse tuleohukaarti. Ilmaolusid analüüsitakse igapäevaselt ning inimestele püütakse seada võimalikult vähe piiranguid. Kohe, kui ilmaolud paranevad ja tuleoht väheneb, leevenevad ka piirangud.

Tuleohtlikul ajal on keelatud looduses suitsetamine, grillseadme kasutamine ja küttekoldeväline lõkke tegemine. See tähendab ka RMK ettevalmistatud (alusega) lõkkekohti ja nö avalikke ühislõkkeid (KOV või kellegi teise korraldatud näiteks). Seega jaanituled on praeguse seisuga keelatud

Eraaias lõkke tegemisel järgitagu eelkõige enda elu ja vara silmas pidades tuleohutusnõudeid.

Kuidas säästa vett?

Kastmise kõrval on võimalik ka mõnel teisel moel efektiivselt veetarbimist vähendada. Siin on mõned nõuanded:
•    Lühendage duši all olemise aega. Tavaline dušš kulutab 10 liitrit vett minutis.
•    Sulgege kraane pesemise ajal. Kraan kulutab tavalise nõude- või hammaste pesemise ajal kuus liitrit vett minutis.
•    Pesu- ja nõudepesumasin peaks olema täiesti täidetud. Korralikult täidetud masinaga on võimalik kokku hoida aastas 4000 liitrit vett.
•    Parandage lekked. Näiteks tilkuv WC-pott kulutab ööpäevas 200 liitrit vett. Õrnalt läbilaskva klapiga WC-pott aga 600 liitrit ööpäevas.
•    Ärge kasutage WC-potti prügikastina. Ärge visake WC-potti pabereid või muud, millest lahti saamiseks tuleb kasutada vett.

Heiko Leesment
Viimsi Vallavalitsuse avalike suhete osakond

Puhta vee kättesaadavus kraanist tundub tänapäeval enesestmõistetav, kuid Saaremaa kolibakteri kriis tõi selgelt esile, et puhta joogivee varude planeerimine ja ettevalmistamine kriisiolukordadeks on sageli alahinnatud aspekt.

Kas olete kunagi mõelnud, milline oleks sarnase õnnetuse mõju teie perekonnale? Nagu Saaremaa juhtum näitas, võib selliste olukordade lahendamine võtta aega. Puhta vee tähtsust ei saa alahinnata. Inimkeha vajab pidevalt vett ellujäämiseks ja normaalseks funktsioneerimiseks ning kriisiolukorras, kus juurdepääs tavalisele veetarnetele võib olla piiratud või puududa, võib see muutuda kriitiliseks. Inimesed peaksid mõistma, et puhas vesi on esmavajadus ning sellest sõltub nende tervis ja heaolu.

Üldiselt soovitatakse kriisivarude planeerimisel arvestada, et inimene suudaks iseseisvalt hakkama saada vähemalt ühe nädala jooksul. Arvestades, et inimese veevajadus on 28–35 ml iga kehakaalu kilogrammi kohta, tuleks varuda joomiseks vähemalt kaks liitrit vett inimese kohta ööpäevas ning toidu valmistamiseks soovitavalt üks liiter inimese kohta ööpäevas. Osaliselt võib joogiveeks kasutada ka mineraalvett, mis sisaldab organismile vajalikke mineraale.

On oluline teada, kust kodu lähedalt vett saab. Suuremate veekatkestuste korral on Viimsis avatud autonoomsed veevõtu punktid ja elanikke teavitatakse nende asukohast. Kriisi korral võivad tekkida tõrked kanalisatsioonisüsteemidega, mis võivad takistada reovee äravoolu. Üks halvimaid asju, mis teie kodus juhtuda võib, on kanalisatsiooni üleujutus. Selliste ootamatuste kaitseks peab hoones olema paigaldatud kanalisatsiooni tagasilöögiklapid. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et keldrites või teetasapinnast madalamal paiknevates majades oleks kõige madalam sanitaarsõlm paigutatud vähemalt 10 cm kõrgemale paisutuskõrgusest (liitumiskaevu maapinna kõrgusmärk + 10 cm). Kui teie kinnistu asub madalamal tasapinnast, tuleks veenduda, et on paigaldatud tagasilöögiklapid või ülepumplad enda kaitseks.

Tagasilöögiklappide kasutamine reovee äravoolusüsteemides võib olla kasulik kriisiolukordades või hädaolukordades. Tagasilöögiklapid on seadmed, mis võimaldavad vedeliku, näiteks reovee, liikumist ainult ühes suunas. Need on mõeldud takistamaks reovee tagasivoolu kodudesse või hoonetesse, mis võib tekkida kanalisatsioonisüsteemi ummistuse, üleujutuste või muude hädaolukordade korral.

Tagasilöögiklappide kasutamise eelised kriisiolukordades hõlmavad järgmist:

1. Kaitse üleujutuste eest: Tagasilöögiklapid takistavad reovee tagasivoolu, mis võib tekkida üleujutuste ajal või kui kanalisatsioonisüsteem on üle koormatud. See aitab vältida reovee sattumist eluruumidesse ja hoonetesse.
2. Hügieeni tagamine: Tagasilöögiklappide kasutamine aitab säilitada hügieenitingimusi kriisiolukordades. Kui kanalisatsioonisüsteemis tekib häire või kanalisatsioonitorustik on kahjustatud, takistavad tagasilöögiklapid saastunud vee või reovee tagasivoolu, mis võiks muidu põhjustada terviseriske.
3. Omavara kaitse: Tagasilöögiklappide paigaldamine võimaldab hoone omanikel ja elanikel võtta meetmeid oma vara kaitseks. Need klapid aitavad vältida kahjusid ja potentsiaalseid remondivajadusi, mis võivad tekkida, kui reovesi tungib tagasi hoonetesse.

On oluline märkida, et tagasilöögiklapid tuleb korralikult paigaldada ja hooldada vastavalt tootja juhistele. Samuti tuleks kaaluda muid meetmeid, nagu tõsteseadmete või pumpade kasutamine, sõltuvalt konkreetsest hädaolukorrast või kriisiolukorrast.

Lisaks tuleks üle vaadata, et kinnistu reoveekanalisatsioonisüsteemi ei suunataks ei drenaaži ega ka sademevett (lehtrid, restkaevud jne). Lisaveed koormavad süsteeme ja suurendavad üleujutuste tekkimise riski.

Elu näitab, et kriis tabab meid alati ootamatult, ja kriisiolukorras tehakse enamasti seda, milleks ollakse valmis ja millega ollakse harjunud. Kuigi kohalik omavalitsus abistab alati elanikke, on kindel, et kui inimesed on valmis ekstreemsemateks olukordadeks, on kriisi lihtsam üle elada.

Siin on mõned soovitused, et kriis ei tabaks ootamatult:

1. Mõelge läbi, milliseid vahendeid ja varusid vajab teie pere, et iseseisvalt ühe nädala jooksul hakkama saada. Arvestage, et kriisiolukorras võib olla piiratud võimalus kodust lahkuda, samuti võivad kauplused olla kättesaamatuks muutunud.
2. Veenduge, et teil oleks kodus piisavas koguses joogivett, ravimeid ja toitu vähemalt seitsmeks päevaks ning hoidke neid toiduaineid pidevas ringluses. Varuge ka ühekordseid nõusid puhuks, kui veevarusid ei saa kasutada nõudepesuks.
3. Säilitage joogivesi suletud klaas- või plastpakendis jahedas ja pimedas ruumis. Kui ostate pakendatud joogivett, jälgige säilivustähtaegu.
4. Kui saate ette hoiatuse veekatkestuse kohta, varuge kraanivett puhtasse ja suletavasse anumasse. Jahedas ja pimedas ruumis võib seda säilitada kuni nädala.
5. Kriisiolukorras jälgige ametlikke juhiseid, mida edastavad hädaabiteenistused ja kohalik omavalitsus.