Foto: Heiko Leesment

Teavitustöö vähendas veetarbimist

Kolmapäeval, 14. juunil andis AS Viimsi Vesi klientidele teada, et veetarbimise hüppeline tõus ohustab veevarustuse toimepidevust. Ööpäevaga on toimunud tarbimises muutus, aga kriitiline olukord pole veel möödas. AS Viimsi Vesi ja vallavalitsus tänavad inimesi mõistva suhtumise eest.

AS Viimsi Vesi juhatuse liige Raul Vanem ütles, et eelmise päeva teavitustöö tulemusel õnnestus veetarbimist vähendada 500 kantmeetri võrra, mis on oluline leevendus kriitilisele olukorrale.
„Pilt on tõesti veidi paranenud, kuid veevarude taastumine on põua tõttu endiselt probleemne. Seetõttu peab veekasutuses olema jätkuvalt tähelepanelik ja piirama vee põhjendamatut kulutamist. Eile saatsime klientidele SMSi ja lisaks külastas vallavalitsus suurema tarbimisega majapidamisi, et nendega veetarbimise vähendamise võimalustest rääkida,“ kirjeldas Vanem.

Kevadel alanud veetarbimise tõusu leevendamiseks on valla vee-ettevõte suurendanud oma veevõttu maksimumini ja suurendanud ka veevõttu Tallinnast. 2023. aasta kevadel valmis Viimsi Veel ka teine ühendus Tallinna veevärgiga, mis on täiendus kolm aastat tagasi rajatud ühendusele.

„Viimsi veevarustus on hästi toimiv ja katab tavaolukorras valla elanike ning ettevõtete vajadused, aga hetkel on suurim probleem põuast tulenev väga intensiivne kastmine. Me näeme oma süsteemis majapidamisi, kelle ööpäevane tarbimine on 10 kantmeetrit vett ja rohkemgi. Võrdluseks, et keskmine majapidamine Viimsis kulutab 15 kantmeetrit,“ selgitas Vanem.

Vanema sõnul ei ole probleem kastekannuga kurkide, tomatite või elupuude kastjatega, vaid tunnis 250 liitrit vett kulutavate sprinklerite kasutajatega.

„Meie andmetest lähtub, et intensiivne kastmine tõstab Viimsi veekasutust ööpäevas 1900 kantmeetrit jagu ja selle osas on meil kindlasti võimalik olla säästlikumad,“ ütles Vanem.

Viimsi Vesi on oma süsteemides teinud vajaduspõhiseid muudatusi, et tagada veega varustatus. Ettevõtte töötajad on kohati ööpäevaringselt teinud vajalikke seadistusi, et ära hoida halvimat. Vanema sõnul ajendas inimeste poole pöörduma tarbimise jätkuv kiire tõus. „Oleme väga tänulikud inimestele nende mõistva suhtumise eest, mis peegeldub faktiliselt vähenenud veetarbimises. Palun hoiame säästvat joont, et veevarud saaksid taastuda ja me ei peaks sarnaselt mõnele teisele Eesti piirkonnale päris veepuudusega silmitsi seisma,“ ütles Vanem.

Viimsi Vesi palub inimestel jätkuvalt kriitiliselt jälgida oma veetarbimist ja hoiduda kuni kuumalaine lõpuni põhjendamatust veekasutusest.

Inimesed on mõistvad

Eile valla territooriumil ringsõitu teinud ehitus- ja kommunaalosakonna juhataja Taavi Valgmäe sõnul oli olukord silmnähtavalt parem.

„Päeval tuvastasime Haabneemes majapidamise, kus oli kasutusel neli sprinklerit ja mille omanik need sulges pärast vestlust. Inimesed olid tegelikult mõistvad ja saavad ka aru, et kui me ei soovi Tõrvandi olukorda, kus kraanid kuivaks jäid, on meil mõistlik oma tegevuses teha muutusi. Õhtul külastasin eelmistel päevadel märkimisväärselt suurenenud tarbimisega majapidamisi ja neid, millest kohalikud elanikud teavitasid. Enamik neist tunnistas, et oli kasutanud joogivett muru kastmiseks, aga arvestades olukorra tõsidust, on sellest nüüd loobunud. Vestlused kulgesid meeldivalt ja meie eesmärk oligi vahetult inimesi ohust teavitada ning vastata küsimustele,“ selgitas Valgmäe.

Taavi Valgmäe sõnul ei olnud inimesed näiteks kuulnud sellest, et ka teistes Eesti piirkondades on veevarustustega probleeme ja Viimsi vald koos vee-ettevõttega proovib ära hoida halvimat.

„See aspekt, et põhjaveega on probleeme ka teistes piirkondades ja Viimsi pole selles suhtes erand, ei olnud teada. Samas oli aru saada, et inimestel tegelikult on ka raske hinnata oma kastmistegevuse mõju üldisele veetarbimisele. Küsimusi tekitas muidugi see, mis saab taimedest, aga kui me jõudsime selleni, et meid ohustab see, et kanalisatsioon ei toimi, sest WC loputuskastid on kuival ja Päästeametil pole enam kustutustöödeks vett, oli arusaamine suurem,“ ütles Valgmäe.

Olukord püsib endiselt kriitiline

AS Viimsi Vesi juhatuse liikme Raul Vanema sõnul seirab vee-ettevõte ööpäevaringselt tarbimist ja plaanib jätkuvalt suhelda tavapärasest rohkem vett tarbivate majapidamistega. Vajadusel ollakse valmis kriisi korral veekoguseid ka piirama.

„Meil on veel meetmeid, millega me saame olukorda mõjutada, aga hetkel näeme, et meil on päris suur mõju võimalik saavutada massiivse kastmistegevuse lõpetamisega. Viimsi Vee peamine eesmärk on praeguses olukorras see, et viimsilastel oleks olemas eluliselt vajalikeks tegevusteks vesi. Me keegi ei taha, et meil korduks Tõrvandi olukord, kus kraanid kuivaks jäid. Seepärast me ka inimesi teavitame. Kastmisvesi ei saa ega ole kriitilises olukorras prioriteet ja seepärast me ka kastmisprobleemiga tegeleme. Mõistan inimeste muret oma taimede pärast, aga võrdluseks, et näiteks Suurbritannias keelustati möödunud aasta suvel igasugune kastmine joogivee nappuse tõttu. Veenappus Eestis ja Euroopas on osa laiemast kliimamuutuse probleemist, mida tasub ka meil mõista ja arvestada selle kõige taustal,“ selgitas Vanem.

Juba kuid kestnud põud ei ole Vanema sõnul võimaldanud tavapäraselt põhjavee varudel taastuda.

„See ongi ahelreaktsioon, mis on tekkinud. Tavatult kuiv kevad ei too põhjavett tagasi ja paneb inimesi rohkem kastma. Ilma suuremahulise kastmistegevuseta suudaks me kindlasti saada oma veeressurssidega hakkama. Kahjuks eeldab see inimestel hoiakute ja käitumise muutust mitte ainult Viimsis, vaid Eestis laiemalt,“ selgitas Vanem.

Päästeamet palub olla äärmiselt ettevaatlik

Alates 14. juunist kehtib üle kogu Eesti tuleohtlik aeg ning ulatuslike tulekahjude vältimiseks on metsa- ja muu taimestikuga ning turbapinnasega aladel keelatud lõkke tegemine, grillimine ja suitsetamine.
„Kuna kevad on olnud väga kuiv ning sel nädalal saabub ka selle suve esimene kuumalaine, on loodus muutunud äärmiselt tuleohtlikuks. Selleks, et ulatuslikke maastikupõlenguid vältida, kehtestataksegi tuleohtlik aeg, mis seab looduses toimetamisele mõningaid piiranguid,“ selgitas Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Tuuli Taavet.

„Tuleohtlikul ajal on keelatud vabas looduses lõket teha, grillida ja suitsetada, sest ülikuival ajal piisab vaid väiksest sädemest, et vallanduks ulatuslik põleng. Grillimine ja lõkketegu ja suitsetamine on tuleohtlikul ajal keelatud ka RMK metsaaladel,“ rääkis Taavet.

„Oma isiklikus koduaias tohib jätkuvalt lõket teha ja grillida, kuid ohutus peab olema tagatud ning esmased tulekustutusvahendid olgu käepärast. Võimalusel aga tasub sealgi tule tegemist vältida,“ lisas ta.
Tuleohtliku aja kehtestamisel hindab Päästeamet Keskonnaagentuuri ilmateenistuse tuleohukaarti. Ilmaolusid analüüsitakse igapäevaselt ning inimestele püütakse seada võimalikult vähe piiranguid. Kohe, kui ilmaolud paranevad ja tuleoht väheneb, leevenevad ka piirangud.

Tuleohtlikul ajal on keelatud looduses suitsetamine, grillseadme kasutamine ja küttekoldeväline lõkke tegemine. See tähendab ka RMK ettevalmistatud (alusega) lõkkekohti ja nö avalikke ühislõkkeid (KOV või kellegi teise korraldatud näiteks). Seega jaanituled on praeguse seisuga keelatud

Eraaias lõkke tegemisel järgitagu eelkõige enda elu ja vara silmas pidades tuleohutusnõudeid.

Kuidas säästa vett?

Kastmise kõrval on võimalik ka mõnel teisel moel efektiivselt veetarbimist vähendada. Siin on mõned nõuanded:
•    Lühendage duši all olemise aega. Tavaline dušš kulutab 10 liitrit vett minutis.
•    Sulgege kraane pesemise ajal. Kraan kulutab tavalise nõude- või hammaste pesemise ajal kuus liitrit vett minutis.
•    Pesu- ja nõudepesumasin peaks olema täiesti täidetud. Korralikult täidetud masinaga on võimalik kokku hoida aastas 4000 liitrit vett.
•    Parandage lekked. Näiteks tilkuv WC-pott kulutab ööpäevas 200 liitrit vett. Õrnalt läbilaskva klapiga WC-pott aga 600 liitrit ööpäevas.
•    Ärge kasutage WC-potti prügikastina. Ärge visake WC-potti pabereid või muud, millest lahti saamiseks tuleb kasutada vett.

Heiko Leesment
Viimsi Vallavalitsuse avalike suhete osakond

Viimsilaste veetarbimine on ületanud kriitilise piiri

AS Viimsi Vesi annab teada, et viimastel päevadel on veetarbimine tõusnud Viimsis märkimisväärselt ja veevarude nappus võib kaasa tuua olukorra, kus tulekahju korral ei jagu piisavalt vajalikku kustutusvett. Elanikelt oodatakse tarbimise piiramist ja joogivee kastmiseks raiskamise lõpetamist.

Tavaolukorras hästi toimiva Viimsi veevarustuse paneb ohtu viimastel nädalatel hüppeliselt tõusnud veetarbimine. AS Viimsi Vesi teeb igapäevaselt tööd süsteemides ümberseadistustega, et tagada tarbijatele vajalik veekogus. Kuna tarbimise tõus ei näita vaibumise märke ja Viimsi Vee hinnangul ei ole enam süsteemis seadistuste tegemisega olukorda võimalik parandada, tuleb elanikel vaadata kriitiliselt üle oma veetarbimine.

„Öine veetarbimine on nii suur, et veevarud ei jõua enam hommikuks taastuda nagu tavaliselt. Seostame seda tarbimise kasvu kuiva perioodiga ja inimeste sooviga oma muru kasta. Joogivee kasutamine selleks ei ole lubatud ega keskkonnasäästlik,“ selgitas AS  Viimsi Vesi juhatuse liige Raul Vanem.

Vanema sõnul liigume väga kriitilise olukorra suunas ja juba praegu ei pruugi olla kindel, et tulekahju korral, saame me pakkuda Päästeametile nõutavat veeressursi. „Arvestades seda, et Viimsi on tuleohtlik piirkond ja ilmaprognoosid lubavad põua jätkumist lähinädalatel, tuleb meil astuda samme veetarbimise kontrolli alla saamiseks. Palume inimestel kohe lõpetada hoovialade kastmine joogiveega, piirata igapäevast veetarbimist ja käituda vastutustundlikult,“ ütles Viimsi Vee juhatuse liige Raul Vanem.

Diagrammil on punase joonega märgitud kriitiline veetarbimise tase. Viimastel nädalatel on veetarbimine märkimisväärselt suurem kui eelmisel aastal samal perioodi. Allikas: Viimsi Vesi

Viimsi Vesi seirab igapäevaselt veetarbimist ja suhtleb silmapaistvates kogustes vett tarbivate majapidamistega. Raul Vanem tõi näiteks majapidamise, kus kulutatakse ühes ööpäevas kümme kantmeetrit vett, samas kui keskmine majapidamine tarbib kuni 15 kantmeetrit kuus. „Inimesed peavad teadvustama, et puhas joogivesi on meie ühine ressurss ja see pole ammendamatu. Öise keelatud kastmisega mururoheluse loomisega pannakse ohtu inimestele äärmiselt oluline joogivee kättesaadavus ja see pole aktsepteeritav,“ selgitas Vanem.

AS Viimsi Vesi kutsub märkama ja sekkuma veeraiskamisse, selgitades selle tegevuse mõju. 14. juuni hommikusel ringkäigul tuvastas Viimsi vallavalitsus mitmeid hoove, kus kastmisvoolikud olid valmis ja Haabneemes töötas ühes majapidamises täisvõimsusel neli sprinklerit, mille töö omanik peale vestlust peatas. Vallavalitsus ja AS Viimsi Vesi plaanivad kuni kriitilise olukorra jätkumiseni teha kontrollkäike ja suhelda täiendavalt elanikega, et veetarbimise osas suuniseid jagada ning tuvastada keelatud kastmisega tegelevaid majapidamisi. Lisaks suheldakse personaalselt majapidamistega, mille veetarbimine ületab märkimisväärselt normi.

Alates kolmapäevast, 14. juunist kehtib üle kogu Eesti tuleohtlik aeg ning ulatuslike tulekahjude vältimiseks tuleb Päästeameti ettekirjutusest lähtuvalt võtta kasutusele täiendavad ohutusmeetmed. Viimsi on Keskkonnaagentuuri tuleohukaardil märgitud Eesti kõrgeima tuleohuga piirkonnaks.

Viimsi vallavalitsuse heakorratöötajad kasutavad avalikus ruumis taimede kastmisel tiikidest ammutatud vett.

Heiko Leesment
Viimsi Vallavalitsuse avalike suhete osakond

Foto: pixapay.com

Puhta joogivee tähtsus ja varude planeerimine kriisiolukordadeks

Puhta vee kättesaadavus kraanist tundub tänapäeval enesestmõistetav, kuid Saaremaa kolibakteri kriis tõi selgelt esile, et puhta joogivee varude planeerimine ja ettevalmistamine kriisiolukordadeks on sageli alahinnatud aspekt.

Kas olete kunagi mõelnud, milline oleks sarnase õnnetuse mõju teie perekonnale? Nagu Saaremaa juhtum näitas, võib selliste olukordade lahendamine võtta aega. Puhta vee tähtsust ei saa alahinnata. Inimkeha vajab pidevalt vett ellujäämiseks ja normaalseks funktsioneerimiseks ning kriisiolukorras, kus juurdepääs tavalisele veetarnetele võib olla piiratud või puududa, võib see muutuda kriitiliseks. Inimesed peaksid mõistma, et puhas vesi on esmavajadus ning sellest sõltub nende tervis ja heaolu.

Üldiselt soovitatakse kriisivarude planeerimisel arvestada, et inimene suudaks iseseisvalt hakkama saada vähemalt ühe nädala jooksul. Arvestades, et inimese veevajadus on 28–35 ml iga kehakaalu kilogrammi kohta, tuleks varuda joomiseks vähemalt kaks liitrit vett inimese kohta ööpäevas ning toidu valmistamiseks soovitavalt üks liiter inimese kohta ööpäevas. Osaliselt võib joogiveeks kasutada ka mineraalvett, mis sisaldab organismile vajalikke mineraale.

On oluline teada, kust kodu lähedalt vett saab. Suuremate veekatkestuste korral on Viimsis avatud autonoomsed veevõtu punktid ja elanikke teavitatakse nende asukohast. Kriisi korral võivad tekkida tõrked kanalisatsioonisüsteemidega, mis võivad takistada reovee äravoolu. Üks halvimaid asju, mis teie kodus juhtuda võib, on kanalisatsiooni üleujutus. Selliste ootamatuste kaitseks peab hoones olema paigaldatud kanalisatsiooni tagasilöögiklapid. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et keldrites või teetasapinnast madalamal paiknevates majades oleks kõige madalam sanitaarsõlm paigutatud vähemalt 10 cm kõrgemale paisutuskõrgusest (liitumiskaevu maapinna kõrgusmärk + 10 cm). Kui teie kinnistu asub madalamal tasapinnast, tuleks veenduda, et on paigaldatud tagasilöögiklapid või ülepumplad enda kaitseks.

Tagasilöögiklappide kasutamine reovee äravoolusüsteemides võib olla kasulik kriisiolukordades või hädaolukordades. Tagasilöögiklapid on seadmed, mis võimaldavad vedeliku, näiteks reovee, liikumist ainult ühes suunas. Need on mõeldud takistamaks reovee tagasivoolu kodudesse või hoonetesse, mis võib tekkida kanalisatsioonisüsteemi ummistuse, üleujutuste või muude hädaolukordade korral.

Tagasilöögiklappide kasutamise eelised kriisiolukordades hõlmavad järgmist:

  1. Kaitse üleujutuste eest: Tagasilöögiklapid takistavad reovee tagasivoolu, mis võib tekkida üleujutuste ajal või kui kanalisatsioonisüsteem on üle koormatud. See aitab vältida reovee sattumist eluruumidesse ja hoonetesse.
  2. Hügieeni tagamine: Tagasilöögiklappide kasutamine aitab säilitada hügieenitingimusi kriisiolukordades. Kui kanalisatsioonisüsteemis tekib häire või kanalisatsioonitorustik on kahjustatud, takistavad tagasilöögiklapid saastunud vee või reovee tagasivoolu, mis võiks muidu põhjustada terviseriske.
  3. Omavara kaitse: Tagasilöögiklappide paigaldamine võimaldab hoone omanikel ja elanikel võtta meetmeid oma vara kaitseks. Need klapid aitavad vältida kahjusid ja potentsiaalseid remondivajadusi, mis võivad tekkida, kui reovesi tungib tagasi hoonetesse.

On oluline märkida, et tagasilöögiklapid tuleb korralikult paigaldada ja hooldada vastavalt tootja juhistele. Samuti tuleks kaaluda muid meetmeid, nagu tõsteseadmete või pumpade kasutamine, sõltuvalt konkreetsest hädaolukorrast või kriisiolukorrast.

Lisaks tuleks üle vaadata, et kinnistu reoveekanalisatsioonisüsteemi ei suunataks ei drenaaži ega ka sademevett (lehtrid, restkaevud jne). Lisaveed koormavad süsteeme ja suurendavad üleujutuste tekkimise riski.

Elu näitab, et kriis tabab meid alati ootamatult, ja kriisiolukorras tehakse enamasti seda, milleks ollakse valmis ja millega ollakse harjunud. Kuigi kohalik omavalitsus abistab alati elanikke, on kindel, et kui inimesed on valmis ekstreemsemateks olukordadeks, on kriisi lihtsam üle elada.

Siin on mõned soovitused, et kriis ei tabaks ootamatult:

  1. Mõelge läbi, milliseid vahendeid ja varusid vajab teie pere, et iseseisvalt ühe nädala jooksul hakkama saada. Arvestage, et kriisiolukorras võib olla piiratud võimalus kodust lahkuda, samuti võivad kauplused olla kättesaamatuks muutunud.
  2. Veenduge, et teil oleks kodus piisavas koguses joogivett, ravimeid ja toitu vähemalt seitsmeks päevaks ning hoidke neid toiduaineid pidevas ringluses. Varuge ka ühekordseid nõusid puhuks, kui veevarusid ei saa kasutada nõudepesuks.
  3. Säilitage joogivesi suletud klaas- või plastpakendis jahedas ja pimedas ruumis. Kui ostate pakendatud joogivett, jälgige säilivustähtaegu.
  4. Kui saate ette hoiatuse veekatkestuse kohta, varuge kraanivett puhtasse ja suletavasse anumasse. Jahedas ja pimedas ruumis võib seda säilitada kuni nädala.
  5. Kriisiolukorras jälgige ametlikke juhiseid, mida edastavad hädaabiteenistused ja kohalik omavalitsus.

 

Vihmavee taaskasutus majapidamises muutub üha populaarsemaks

Sademevee kogumine taaskasutuseks on mujal maailmas kajastust leidnud juba aastakümneid.  Kliimamuutused nagu sagedasemad pikaajalised põuad ja ägedad ning rohked vihmad, muudavad sademevee käitluse üha olulisemaks ka Eestis.

Kaasaegsed, hooldusvabad ja mugavad lahendused võimaldavad sademevett suunata läbi mahutite majapidamisse. Vihmavesi sobib suurepäraselt näiteks kastmiseks ja autopesuks. Filtreerituna ka kodumasinates kasutamiseks. Kõigeks muuks peale söögitegemise. Üks suuremaid vee tarbijaid on WC ning sademevee kasutamine loputuskastides on mujal maailmas üha levinum lahendus, millega on võimalik kokku hoida üle 50% joogiveest. Kogutud sademevesi on suurepärane tagavara vee allikas ka hädaolukordadeks.

Veetünnid räästa all või aianurgas on kõigile tuttavad, nii kogusid kastmisvett meie esivanemad.  Täna on vihmaveetünnist edasi arendatud nii maapealsed kui maa-alused mahutid. Mahutid on varustatud filtersüsteemiga, lisaks saab mahutisse paigaldada pumba, et vesi edasi kastmissüsteemi või majapidamisse suunata. Maapealseid mahuteid on saadaval eri suuruse, kuju ja värviga. Isegi nõudlikumale kliendile leidub disainmahuteid, mis sobituvad moodsa arhitektuuriga. Maapealse mahuti miinuseks on asjaolu, et selle peab enne talveperioodi tühjendama ja soovituslikult hoidma kuuris või garaažis. Selliseid mahuteid on lihtne paigaldada ning valik on väga lai. Näiteks palju erinevaid lahendusi on saadaval https://mwlconstruct.eu/e-pood/tootekategooria/kodukaubad-ja-aiakaubad/vihmavee-kogumise-noud/

Maa-alune sademeveemahuti on aga praktiliselt hooldusvaba, põhjalikum puhastamine tuleb ette võtta vastavalt vajadusele, sõltuvalt sellest palju sinna saastet (õietolm, tänavatolm, lehed, okkad) satub. Maa-alusesse mahutisse paigaldatakse vee saamiseks pumbasüsteem, mis kastmiskraani avades automaatset tööle hakkab. Soovi korral saab nägusa disainiga imipumba paigaldada ka hoonesse. Aeda saab paigaldada veevõtukohad, milles voolikuliitmikud ja veevõtuposti.

Eestis tegutsevalt mahutitootjatelt saab osta standardlahenduse või tellida mahuti oma vajadustest lähtuvalt. Tiheasustuse piirkonnas on eriti populaarsed lameda kujuga madalmahutid, mis ei eelda sügavaid kaevetöid ja mille paigaldamisega saab hakkama ka oma jõududega, kinnitab Puhastid OÜ tegevjuht Marek Reinolt.

“Kastmisvee kasutamine majapidamises on iga aastaga järjest rohkem teemaks, seda eriti piirkondades, kus on vee hind kallim,”  ütleb Reinolt. Lisaks maa-alustele mahutitele on märgatavalt kasvanud huvi ka maapealsete vastu. “Et klientide vajadustele vastu tulla, laiendame oma tootevalikut maapealsete disainmahutitega,” kinnitab Reinolt.

Maa-aluste mahutite hinnad algavad seitsmesajast eurost. Keskmise pere vajadustele vastava mahuti koos pumbaga soetamismaksumus on ca 1000-2000 eurot. Madalmahuti paigaldamisega saab hakkama ka ise, soovi korral on see võimalik tellida ka mahutite müüjalt või siis ehitusfirmalt. Reinolti sõnul saab mahuti paigaldamistööd tehtud päevaga, tööde järjekord on nende ettevõttes kolm- neli nädalat.

Mahutit saab ühendada kas hoones asuva veetorustikuga, õuekraanidega või näiteks otse kastmissüsteemiga. Nutikas pumbasüsteem lülitab sademevee paagi tühjaks saamisel süsteemi üle tarbeveele ja maa-aluses mahutis olevat vett saab kasutada ka talveoludes.

Maa-alune mahuti on praktiliselt hooldusvaba ja töökindel. Vee riknemise vastu aitab ühtlaselt jahe temperatuur ning päikesevalguse puudumine. Sademeveemahutite eluiga on üle 70 aasta, nad ei korrodeeru, mädane ega sööbi, on vastupidavad  ilmastiku- ja temperatuuri kõikumiste suhtes. Ületäitumise vältimiseks on sademevee mahutid varustatud ülevoolutoruga, mille kaudu saab kasutamata jäänud vee kraavi juhtida või pinnasesse immutada.

Kogumismahutite omamine ja vihmavee hilisem kasutamine on üks olulisi meetmeid keskkonnakaitse parandamisele. Ole keskkonna teadlik ning kogu kastmiseks sademevett!

Viimsi veeteenuste hind muutub 1. jaanuarist

Elektrienergia märkimisväärse kallinemise tõttu esitas AS Viimsi Vesi Konkurentsiametile taotluse veeteenuste hindade muutmiseks. Konkurentsiamet kinnitas 10. novembril uued veeteenuste hinnad ja need hakkavad kehtima alates 1. jaanuarist 2023.

 Alates 1. jaanuarist hakkab vesi Viimsi vallas eraisikutele maksma 1,35 €/m3 +km ja juriidilistele isikutele 1,54 €/m3 +km. Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest eraisikutele 2,19 €/m3 +km ja juriidilistele 2,40 €/m3+km. Viimsi valla elaniku jaoks tähendab  1. jaanuarist toimuv muudatus vee- ja kanalisatsiooni hinnatõusu 1 kuupmeetri kohta 60 senti. Keskmine Viimsi elanik kulutab 3 kuupmeetrit vett, mis tähendab hinnanguliselt hinnatõusu 1,8 eurot kuus inimese kohta.

AS Viimsi Vesi juhatuse liikme Raul Vanema selgitusel on varasemalt elektrienergiale tehtavad kulutused suurenenud ettevõtte jaoks juba üle kolme korra. „Varasemalt moodustasid elektrienergiale tehtud kulutused 10% müügikäibest, aga viimastel kuudel juba üle 35%. Nende märkimisväärselt suurenenud elektrihindade juures on teinud oma korrektuurid teenuste hindades juba 30 vee-ettevõtet üle Eesti. Raul Vanema sõnul on lisaks energiahindadele oluliselt kasvanud ka paljude teiste majandamiseks vajalike toodete ja teenuste hinnad, mistõttu oli hindade korrigeerimine hädavajalik. Ühtlasi kinnitas juhatuse liige, et ettevõte on rakendanud mitmeid meetmeid energiakokkuhoiuks ja näiteks planeerinud oma tegevusi vastavalt elektrienergia börsihinnale. „Sellega on saavutatud vaid osaline kokkuhoid ja tänased hinnad ei kata enam kõiki põhjendatud kulusid, mis ettevõte teenuse pakkumiseks teeb,“ ütles Vanem. 1.01.2023 kehtima hakkavad hinnad on korrigeeritud üksnes elektrienergia kallinemise võrra, muude teenuste ja toodete kallinemist uus hind ei kata.

Konkurentsiameti kodulehel saab ka tutvuda kõikide kooskõlastatud teenuse hindadega. Keskmiselt on pidanud vee-ettevõtted tõstma teenusehindasid ca 30%. Viimsi valla veehinna viimane muutus toimus 2020. aastal, kui vee hinda õnnestus tänu efektiivsele majandamisele langetada. Veeteenustega seotud küsimuste korral võtke meiega julgelt ühendust info@viimsivesi.ee.

Hindade muutust aitab paremini mõista järgnev tabel:


Mis on veeteenus?

Vee ja kanalisatsiooni teenus on eraldi teenused ning nende teenuste osutamiseks vajalike kulude osas peetakse eraldi arvestust. Üldiselt on kanalisatsiooniteenus veeteenusest märksa kallim, kuna reovee käitlemine on keerulisem ja kulukam.

 

Kuidas kujuneb veeteenuse hind?

Veeteenuse hind kujuneb vastavalt Konkurentsiameti poolt välja töötatud metoodikale. Amet määratleb täpselt, millised kulud ja tegevused peab saama kaetud teenuse hinnaga:

  1. Põhjendatud tegevuskulud.
  2. Investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks.
  3. Keskkonnanõuete täitmisega seotud kulud.
  4. Kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmisega seotud kulud.
  5. Põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt.
  6. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamine ja uuendamine.

Pilt on illustreeriv

Pärnamäe tee veeühendustorustike rajamine

AS Viimsi Vesi tellimusel toimub ajavahemikul oktoober 2022 – aprill 2023 Pärnamäe tee veeühendustorustike ehitamine (rajatakse ca 3200m veetorustikke).

Töid teostab Watercom OÜ, vadim.degtjarjov@watercom.eu, telefon 55693851

Omanikujärelevalvet teostab Vihmer OÜ, Margus Maripuu, margus@vihmer.ee

“Me elu ja tervis sõltub veest, seega väärtustagem neid, kes igapäevaselt aitavad puhtal veel meie kodudesse jõuda”

Eesti Vee-ettevõtete Liidu pressiteade
22. märts 2021. a

Vee-ettevõtete Liit: „Puhas vesi võib lõppeda“
Tänasel rahvusvahelisel veepäeval teeb Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) üleskutse väärtustada puhast vett ning töötajaid, kes annavad igapäevaselt oma panuse, et elu säilimiseks vajalik vesi jõuaks kõikide tarbijateni.

Enamus inimesi Eestis on harjunud sellega, et kvaliteetne ja puhas vesi on alati olemas ja see ei saa kunagi otsa. Väga paljudes riikides maailmas see nii ei ole. Tänaseks puudub peaaegu igal kuuendal inimesel maailmas võimalus saada minimaalset vajalikku kogust puhast vett (20-50 liitrit) päevas ning maailmas sureb veepuudusesse umbes 5000 inimest päevas. Probleem on suurim just arengumaades, kus puhta vee puudus tekitab palju terviseprobleeme.

Vee varude mõttes elame me paljude riikidega võrreldes heas piirkonnas, kuid vee hea kvaliteedi ja korrektse tarne nimel näevad vee-ettevõtete töötajad igapäevaselt palju vaeva. Nõuetele vastav vee tarnimine, torustiku ja pumplate töökorras hoidmine ja reovee puhastamine on keerulised protsessid, mis nõuavad 24/7 palju tööd ja spetsiifilisi oskusi.

Mis juhtub aga siis, kui kraanist vett ei tule või tekib veeavarii? Muidugi helistame me kohe vee-ettevõttesse ja nõuame spetsialistide kohest saabumist ning teenuse taastamist. Kui läheb aga nii, et vee-ettevõttel pole kedagi appi saata, siis oleme me hädas, sest ilma puhta veeta pole võimalik elada. Oleme harjunud sellega, et puhas vesi on meie inimõigus ja nii see on ka.

„Tänasel rahvusvahelisel veepäeval juhime tähelepanu kõigile neile vee-ettevõtete töötajatele, kes teevad igapäevaselt oma tööd, aga kelle töö COVID-19 situatsioonis läheb üha keerulisemaks. Viiruse levides ja töötajate haigestumise tõttu on vee-ettevõtete jaoks tõsiseks väljakutseks tagada teenuste toimimine. Kahjuks ei ole tänaseks jõutud selle elutähtsa teenuse pakkujate vaktsineerimiseni,“ ütles EVELi tegevjuht Pille Aarma.

„Me elu ja tervis sõltub veest, seega väärtustagem neid, kes igapäevaselt aitavad puhtal veel meie kodudesse jõuda,“ lisas Aarma.

Pille Aarma
EVEL tegevdirektor
Tel: +372 55 466 71
e-post: pille.aarma@evel.ee

Täiendav info:
Irina Vahtra
EVEL kommunikatsioonijuht
Tel: +372 5648 3211
e-post: irina.vahtra@evel.ee
www.evel.ee

Väike meeldetuletus majaomanikele!

Eesti Vee-ettevõtete Liidu pressiteade

2. detsember 2020. a

Inimeste tähelepanu on praegu suuresti suunatud koroonaviirusega seotud teemadele, kuid majaomanikud ei tohiks ära unustada ka torustike tervist.

Eesti Vee-ettevõtete Liit tuletab meelde, et enne suuremaid talvekülmasid tuleb üle vaadata hoonete torustike ja veesõlmede olukord ning tagada nende külmakindlus!

Pilt: https://www.steamatic.com

Külmakahjude ennetamiseks tee nii:

  • Majas, mida igapäevaselt ei köeta ja vett ei kasutata, peata vee liikumine hoonesse (sulge maakraan või pump kaevus) ning tühjenda torustik, veeboiler, WC-poti loputuskast, kraanikausi äravool ja muud veesõlmed.
  • Kasutuses olevas majas vaata üle kogu veevärk ja veendu, et külm ei pääseks ligi. Soojusta torustik, mis võib välistemperatuurist olla mõjutatud. Arvesta ka niiskusega, sest niiskus vähendab soojapidavust.
  • Kaitse külma eest ka veearvesti. Arvesti töökindluse tagamiseks ei tohi seda ümbritsev temperatuur langeda alla kahe soojakraadi.
  • Kui tekib ikkagi olukord, et torustikus olev vesi hakkab külmuma, siis jäta veekraan nirisema. Vee liikumine torustikus takistab selle külmumist.
  • Veetorustiku külmumisel tee esmalt kindlaks koht, kust külm on torustikule ligi pääsenud, seejärel alusta selle koha soojendamist. Sobiv vahend selleks on näiteks soojapuhur, sest soojendamine peab olema aeglane ja ohutu.
  • Kui torustiku külmumine on ulatuslikum, siis pöördu abi saamiseks vee-ettevõttesse või torutöid teostavate ettevõtete poole.

Veeteenuse hinnad langevad Viimsis kuni 6%

Konkurentsiamet on kooskõlastanud uued veeteenuste hinnad. Alates 01.10.2020 langeb veeteenuse hind 4% ja kanalisatsiooniteenuse hind 6%.

Mis on veeteenus?

Vee ja kanalisatsiooni teenus on eraldi teenused ning nende teenuste osutamiseks vajalike kulude osas peetakse eraldi arvestust. Üldiselt on kanali teenus vee teenusest märksa kallim, kuna reovee käitlemine on keerulisem ja kallim protseduur.

Kuidas kujuneb veeteenuse hind?

Veeteenuse hind kujuneb vastavalt Konkurentsiameti poolt välja töötatud metoodikale. Konkurentsiamet määratleb täpselt, millised kulud ja tegevused peab saama kaetud teenuse hinnaga:

  • Põhjendatud tegevuskulud.
  • Investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks.
  • Keskkonnanõuete täitmisega seotud kulud.
  • Kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmisega seotud kulud.
  • Põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt.
  • Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamine ja uuendamine.

Eelmine veeteenuse hind kehtis alates 2011. aastast ning sellest alates on olukord Viimsi teeninduspiirkonnas oluliselt muutunud. Suurim muudatus on, et reovett käideldakse alates 2015 oma reoveepuhastusjaamas, mis on mõnevõrra soodsam, kui juhtida reovesi AS-ile Tallinna Vesi nagu see oli eelnevalt. Lisaks on teostatud suuremahulised investeeringud vee- ja kanalisatsiooni taristus, et tagada kvaliteetsem teenus kogu piirkonnas. 2017-2019 investeeriti ettevõtte omavahenditest põhivarasse kokku ca 3,5 miljonit eurot, mis näitab ettevõtte jätkusuutlikkust.

Efektiivset majandamist näitab ka tegevuskulude üleüldine aeglane kasv olukorras, kus sisseostetavate teenuste (elekter, kütus, gaas, materjalid jne) hinnad pidevalt kasvavad. Ettevõtte tegevuskulud on aastate lõikes jäänud mõne protsendi võrra madalamaks kui üleüldine THI kasv. Suurenenud on ka müügimahud. Aastane veemüük on ca 960 000 m3, sellest kastmisvesi moodustas 2019. aastal 25 000 m3. Seega kastmisvee eraldi arvestamise lõpetamise mõju hinnale on minimaalne. Kõige selle tulemusel oligi võimalik teenusehindasid langetada.

Kui palju maksab veeteenus?

Viimsis maksis veeteenus (vesi + kanal) erakliendile 3,84 eurot, uue hinnakirja alusel on see nüüd 3,64 eurot kuupmeeter. Eesti Vee-ettevõtete Liidus olevate vee-ettevõtete hulgas kõige odavam teenuse hind on 1,65 eurot ja kalleim 5,04 eurot.

Alates oktoobrist hakkab maksma vesi erakliendile 1,44 eurot (veehinnad Eestis 0,74 – 2,51 eurot) ning kanaliteenus 2,2 eurot (Eestis 0,71 – 3,42 eurot) kuupmeeter. Välja toodud hinnad sisaldavad käibemaksu.

Millest olenevalt siis teenuse hinnad on nii erinevad?

Viimsi valla näol on tegemist pidevalt areneva piirkonnaga, kus vee- ja kanalisatsioonivõrgustike loomine on nõudnud ning nõuab ka edaspidi suuri investeeringuid (veepuhastusjaama ehitus, reoveepuhasti rajamine, trasside ehitus ja projekteerimine, puurkaevude ja pumplate rajamine jne). Suuremahulisi investeeringuid on teostatud üsna lühikese aja jooksul, samal ajal kui enamus linnades on olnud võimalik samu investeeringuid teostada oluliselt pikema perioodi vältel.

Tiheasustusega aladel on võimalik teenust pakkuda oluliselt soodsamalt, kuna torustike pikkused ühe kliendi kohta on tunduvalt lühemad ja seega investeeringud ühe kliendi kohta ka väiksemad. Linnades on suur osa tarbijatest korterelamud kus kliendiks on ühistu. Vee-ettevõtte jaoks tähendab üks kortermaja ühte klienti. Olenemata korterite arvust on kortermajaga seotud hoolduskulud täpselt sama suured nagu ühepere elamul, kuid sealt saadav müügitulu sadades kordades erinev.

Näiteks Viimsi mõnes külas on ca 300 tarbimiskohta, mis on oma müügimahtude poolest oleksid võrreldavad kahe üheksakorruselise korterelamuga. Sellise hulga klientide teenindamiseks on rajatud mitu reoveepumplat, ligikaudu 10-15 km torustikke, paigaldatud 300 veearvestit ning iga kliendiga arveldatakse eraldi. Eelnevalt võrdluseks toodud korrusmajade jaoks on vee-ettevõtja ehitanud liitumispunktini mõnikümmend meetrit toru, paigaldanud 2 veearvestit ning arveldab kahe kliendiga. Seega on kulud sama hulga klientide teenindamiseks hajaasustusega aladel võrdluseks olevate korterelamutega sadades kordades suuremad ning ka teenusehinnad kõrgemad.

Lisaks tuleb igapäevaselt endiselt Viimsis tegeleda ka omavolilise veetarbimisega ehk veevargusega. Üha enam avastatakse lubamatuid veeühendusi, mis tähendab teenuse tarbimist selle eest tasumata. AS Viimsi Vesi seab järgnevatel aastatel üheks prioriteediks senisest veel enam kinnistute kontrolli selliste ühenduste avastamiseks.

Ühtlasi teeme ka üleskutse kõikidele viimsilastele – kui sul on kahtlus, et maksad kinni ka naabrimehe või külamehe vee tarbimise, palun anna sellest meile teada!