Vihmavee taaskasutus majapidamises muutub üha populaarsemaks

Sademevee kogumine taaskasutuseks on mujal maailmas kajastust leidnud juba aastakümneid.  Kliimamuutused nagu sagedasemad pikaajalised põuad ja ägedad ning rohked vihmad, muudavad sademevee käitluse üha olulisemaks ka Eestis.

Kaasaegsed, hooldusvabad ja mugavad lahendused võimaldavad sademevett suunata läbi mahutite majapidamisse. Vihmavesi sobib suurepäraselt näiteks kastmiseks ja autopesuks. Filtreerituna ka kodumasinates kasutamiseks. Kõigeks muuks peale söögitegemise. Üks suuremaid vee tarbijaid on WC ning sademevee kasutamine loputuskastides on mujal maailmas üha levinum lahendus, millega on võimalik kokku hoida üle 50% joogiveest. Kogutud sademevesi on suurepärane tagavara vee allikas ka hädaolukordadeks.

Veetünnid räästa all või aianurgas on kõigile tuttavad, nii kogusid kastmisvett meie esivanemad.  Täna on vihmaveetünnist edasi arendatud nii maapealsed kui maa-alused mahutid. Mahutid on varustatud filtersüsteemiga, lisaks saab mahutisse paigaldada pumba, et vesi edasi kastmissüsteemi või majapidamisse suunata. Maapealseid mahuteid on saadaval eri suuruse, kuju ja värviga. Isegi nõudlikumale kliendile leidub disainmahuteid, mis sobituvad moodsa arhitektuuriga. Maapealse mahuti miinuseks on asjaolu, et selle peab enne talveperioodi tühjendama ja soovituslikult hoidma kuuris või garaažis. Selliseid mahuteid on lihtne paigaldada ning valik on väga lai. Näiteks palju erinevaid lahendusi on saadaval https://mwlconstruct.eu/e-pood/tootekategooria/kodukaubad-ja-aiakaubad/vihmavee-kogumise-noud/

Maa-alune sademeveemahuti on aga praktiliselt hooldusvaba, põhjalikum puhastamine tuleb ette võtta vastavalt vajadusele, sõltuvalt sellest palju sinna saastet (õietolm, tänavatolm, lehed, okkad) satub. Maa-alusesse mahutisse paigaldatakse vee saamiseks pumbasüsteem, mis kastmiskraani avades automaatset tööle hakkab. Soovi korral saab nägusa disainiga imipumba paigaldada ka hoonesse. Aeda saab paigaldada veevõtukohad, milles voolikuliitmikud ja veevõtuposti.

Eestis tegutsevalt mahutitootjatelt saab osta standardlahenduse või tellida mahuti oma vajadustest lähtuvalt. Tiheasustuse piirkonnas on eriti populaarsed lameda kujuga madalmahutid, mis ei eelda sügavaid kaevetöid ja mille paigaldamisega saab hakkama ka oma jõududega, kinnitab Puhastid OÜ tegevjuht Marek Reinolt.

“Kastmisvee kasutamine majapidamises on iga aastaga järjest rohkem teemaks, seda eriti piirkondades, kus on vee hind kallim,”  ütleb Reinolt. Lisaks maa-alustele mahutitele on märgatavalt kasvanud huvi ka maapealsete vastu. “Et klientide vajadustele vastu tulla, laiendame oma tootevalikut maapealsete disainmahutitega,” kinnitab Reinolt.

Maa-aluste mahutite hinnad algavad seitsmesajast eurost. Keskmise pere vajadustele vastava mahuti koos pumbaga soetamismaksumus on ca 1000-2000 eurot. Madalmahuti paigaldamisega saab hakkama ka ise, soovi korral on see võimalik tellida ka mahutite müüjalt või siis ehitusfirmalt. Reinolti sõnul saab mahuti paigaldamistööd tehtud päevaga, tööde järjekord on nende ettevõttes kolm- neli nädalat.

Mahutit saab ühendada kas hoones asuva veetorustikuga, õuekraanidega või näiteks otse kastmissüsteemiga. Nutikas pumbasüsteem lülitab sademevee paagi tühjaks saamisel süsteemi üle tarbeveele ja maa-aluses mahutis olevat vett saab kasutada ka talveoludes.

Maa-alune mahuti on praktiliselt hooldusvaba ja töökindel. Vee riknemise vastu aitab ühtlaselt jahe temperatuur ning päikesevalguse puudumine. Sademeveemahutite eluiga on üle 70 aasta, nad ei korrodeeru, mädane ega sööbi, on vastupidavad  ilmastiku- ja temperatuuri kõikumiste suhtes. Ületäitumise vältimiseks on sademevee mahutid varustatud ülevoolutoruga, mille kaudu saab kasutamata jäänud vee kraavi juhtida või pinnasesse immutada.

Kogumismahutite omamine ja vihmavee hilisem kasutamine on üks olulisi meetmeid keskkonnakaitse parandamisele. Ole keskkonna teadlik ning kogu kastmiseks sademevett!

Viimsi veeteenuste hind muutub 1. jaanuarist

Elektrienergia märkimisväärse kallinemise tõttu esitas AS Viimsi Vesi Konkurentsiametile taotluse veeteenuste hindade muutmiseks. Konkurentsiamet kinnitas 10. novembril uued veeteenuste hinnad ja need hakkavad kehtima alates 1. jaanuarist 2023.

 Alates 1. jaanuarist hakkab vesi Viimsi vallas eraisikutele maksma 1,35 €/m3 +km ja juriidilistele isikutele 1,54 €/m3 +km. Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest eraisikutele 2,19 €/m3 +km ja juriidilistele 2,40 €/m3+km. Viimsi valla elaniku jaoks tähendab  1. jaanuarist toimuv muudatus vee- ja kanalisatsiooni hinnatõusu 1 kuupmeetri kohta 60 senti. Keskmine Viimsi elanik kulutab 3 kuupmeetrit vett, mis tähendab hinnanguliselt hinnatõusu 1,8 eurot kuus inimese kohta.

AS Viimsi Vesi juhatuse liikme Raul Vanema selgitusel on varasemalt elektrienergiale tehtavad kulutused suurenenud ettevõtte jaoks juba üle kolme korra. „Varasemalt moodustasid elektrienergiale tehtud kulutused 10% müügikäibest, aga viimastel kuudel juba üle 35%. Nende märkimisväärselt suurenenud elektrihindade juures on teinud oma korrektuurid teenuste hindades juba 30 vee-ettevõtet üle Eesti. Raul Vanema sõnul on lisaks energiahindadele oluliselt kasvanud ka paljude teiste majandamiseks vajalike toodete ja teenuste hinnad, mistõttu oli hindade korrigeerimine hädavajalik. Ühtlasi kinnitas juhatuse liige, et ettevõte on rakendanud mitmeid meetmeid energiakokkuhoiuks ja näiteks planeerinud oma tegevusi vastavalt elektrienergia börsihinnale. „Sellega on saavutatud vaid osaline kokkuhoid ja tänased hinnad ei kata enam kõiki põhjendatud kulusid, mis ettevõte teenuse pakkumiseks teeb,“ ütles Vanem. 1.01.2023 kehtima hakkavad hinnad on korrigeeritud üksnes elektrienergia kallinemise võrra, muude teenuste ja toodete kallinemist uus hind ei kata.

Konkurentsiameti kodulehel saab ka tutvuda kõikide kooskõlastatud teenuse hindadega. Keskmiselt on pidanud vee-ettevõtted tõstma teenusehindasid ca 30%. Viimsi valla veehinna viimane muutus toimus 2020. aastal, kui vee hinda õnnestus tänu efektiivsele majandamisele langetada. Veeteenustega seotud küsimuste korral võtke meiega julgelt ühendust info@viimsivesi.ee.

Hindade muutust aitab paremini mõista järgnev tabel:


Mis on veeteenus?

Vee ja kanalisatsiooni teenus on eraldi teenused ning nende teenuste osutamiseks vajalike kulude osas peetakse eraldi arvestust. Üldiselt on kanalisatsiooniteenus veeteenusest märksa kallim, kuna reovee käitlemine on keerulisem ja kulukam.

 

Kuidas kujuneb veeteenuse hind?

Veeteenuse hind kujuneb vastavalt Konkurentsiameti poolt välja töötatud metoodikale. Amet määratleb täpselt, millised kulud ja tegevused peab saama kaetud teenuse hinnaga:

  1. Põhjendatud tegevuskulud.
  2. Investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks.
  3. Keskkonnanõuete täitmisega seotud kulud.
  4. Kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmisega seotud kulud.
  5. Põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt.
  6. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamine ja uuendamine.

Pilt on illustreeriv

Veekatkestus Tammneeme külas Mereääre tee 48 piirkonnas

Seoses ühisveevärgi avariitööga Mereääre tee 48 piirkonnas on veekatkestusi homme, 25. oktoobril kell 11.00-18.00 Kaldakivi tee 6 ja Mereääre tee 30; 34 kinnistutel.

Võimaluse korral palume varuda vett tagavaraks!

Vabandame ebamugavuste pärast!

Haabneeme merevesi on suplemiseks ohutu

AS Viimsi Vesi annab teada, et nädalavahetusel (02.07-03.07) toimunud reovee avariiga seoses võetud merevee analüüsi tulemused on saabunud. Analüüsid kinnitavad, et reostust ei tekkinud ning vesi on suplemiseks ohutu.

Analüüsi tulemused leiate: https://viimsivesi.ee/wp-content/uploads/2021/07/Suplusvee-mikrobioloogiline-analuus.jpg

Vabandame võimalike ebamugavuste pärast!

Vee avarii kahtluse korral, palume koheselt teavitada AS-i Viimsi Vesi helistades või saates SMS-i avariinumbrile 53450240. Infotelefoni ja e-kirja teel saadetud info jõuab meieni argipäeviti ajavahemikus 8.30 -16.00.

Mida kiiremini saame infot võimalike avariide kohta seda rutem saame reageerida!

 

 

 

03.07 toimus avarii reoveepumplas

Laupäeval 3.07 kella 10.15 sai AS Viimsi Vesi Keskkonnaametilt teate, et Muuli tee 47 piirkonnas toimub reovee jooks merre. Avariimeeskond sõitis kohale ja selgus, et pumplas pump töötab poole koormusega ning veetase pumplas on tõusnud. Mingil põhjusel automaatika ei saatnud välja ühtegi häiret. Avariimeeskond lülitas käsijuhtimisel teise pumba tööle ja koheselt saadi süsteem toimima. Uurime põhjust, miks automaatika teist pumpa ei käivitanud ja ei saatnud ka nivoo tõusu häireid. Õnneks suuremahulist reostust rannas ei ole tuvastatud.

Vee avarii kahtluse korral, palume koheselt teavitada AS-i Viimsi Vesi helistades või saates SMS-i avariinumbrile 53450240. Infotelefoni ja e-kirja teel saadetud info jõuab meieni ainult argipäeviti tööpäeva ajal.

Mida kiiremini saame infot võimalike avariide kohta seda rutem saame reageerida!

 

Vabandame tekkinud ebameeldivuste pärast.

Selgitus 22.06.2021. a välja saadetud SMS-ide kohta

22.06 saatis AS Viimsi Vesi oma klientidele teate palvega loobuda kastmisest.
SMS-id saadetakse automaatselt kliendiprogrammi kaudu ning igale tarbimiskohale oli planeeritud saata 1 teade. Serveri rikke tõttu saadeti ekslikult klientidele testimiseks mõeldud teade ja seda rohkem kui ühel korral.

AS Viimsi Vesi vabandab võimalike ebameeldivuste pärast!

Häid pühi ja jätkuvalt vältige kastmist niipalju kui võimalik!

Teie Viimsi Vesi

Vee tarbimisest Viimsi vallas

AS Viimsi Vesi saatis oma klientidele teated palvega piirata kastmist. Sellega seoses on tekkinud elanikkonnal põhjendatud huvi veevarude kohta. Siinkohal anname ülevaate tekkinud olukorrast.

AS Viimsi Vesi ammutab vett Kambrium – Vendi põhjaveekihist. Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas ja piiratud ressurss. Seega on põhjavee seisukorra jälgimine ja kaitsmine äärmiselt oluline. Põhjaveevarud põhjaveemaardlates on kinnitatud joogivee kasutamiseks ning nende määramisel ei ole arvestatud vee kasutamist tehnoloogilisel või muul eesmärgil, näiteks kastmisveena. Keskkonnaministeeriumi põhjaveekomisjon on määranud maksimaalse veevõtu Viimsis.  Lubatud kogus on määratud põhjalike uurimuste tulemusena ning kinnitatud kuni 31.12.2042. a (https://www.envir.ee/sites/default/files/komisjoni_protokoll_nr_148.pdf). Lubatud koguse ületamisel hakkab vees suurenema soolsuse sisaldus. Seega ei ole oluline, mis on puurkaevu pumpade võimsus või kui palju on puurkaeve rajatud, siinselt territooriumilt ei ole lubatud võtta rohkem vett ööpäevas.

Tavatarbimise juures on keskmine veetarbimine ca 3200-3500 m3 ööpäevas. Sellise tarbimise juures on tagatud vajalik teenuse kvaliteet kõikides piirkondades. Probleemi ei tekitaks ka minimaalne mõistlikkuse piires taimede kastmine. Soovitame vajadusel kasta hommikul vara või õhtul hilja. Päevane kastmine ei anna tulemust, kuna päikese ja suure soojaga vesi aurustub kohe ära. Ööpäevased tarbimised on suure soojaga kasvanud ca 50 % ning rohkelt võtavad vett ööpäevaringsed niisutussüsteemid. Mitmel päeval järjest on tarbimine suurem lubatud vee ammutamise kogusest, siis ei täitu ka veepuhastusjaama reservuaarid.  Paraku on Viimsis hulganisti kinnistuid, kes ühes kuus kasutavad koguni mitusada (!) kuupmeetrit puhast joogivett muru kastmisele. On selge, et selline tarbijakäitumine olukorras, kus mitmed Euroopa linnad kuiva ja kuuma ilma tõttu on keelanud kastmise täielikult, ei saa mitte kuidagi olla aktsepteeritav.  Igale kinnistule on ühisveevärgiga liitudes väljastatud tehnilised tingimused, kus on ka märgitud maksimaalne veetarbimine ööpäevas, neist lähtudes ei esineks ka probleeme.

AS Viimsi Vesi tegeleb igapäevaselt selle nimel, et leida lisaressurssi veevarustuse tagamiseks ka edaspidi, kuid  see ei saa olla eesmärgiks tagamaks ebamõistlikus koguses kastmisvee hulk. Isegi kui me suudaks tagada nii suures mahus kastmisvett, siis tuleb arvestada, et  meie kliimas on kastmine ikkagi suuresti ajutine/lühiajaline nähtus. Nii suures mahus süsteemide laiendamine tooks kaasa väga suuri investeeringuid. Lisaks  väljaspool kastmisperioodi tarbimine väheneks ja vesi jääks torudes seisma ja läheks vanaks. Oluline on suunata elanikke mõistma ja järgima joogivee säästliku kasutamise põhimõtteid.

Kõik vee-ettevõtted annavad oma panuse säästvale veeressursi tarbimisele läbi loodusvara kasutamise tasude ning investeeringute kaasaegsetesse vee- ja kanalisatsioonisüsteemidesse. Vee- ja kanalisatsiooniteenust osutavatele ettevõtetele on õigusaktidega kehtestatud suunised ja kohustused keskkonnaeesmärkide saavutamiseks, mille hulka kuulub ka tõhusa ja säästva veekasutuse edendamine.

Kodanike panus veekasutuse säästmisesse toimub mõistliku ja säästva vee tarbimise kaudu. Joogivee kasutamine kastmisveena on kindlasti ebamõistlik ja antud loodusressurssi mittesäästev. Selleks on olemas mitmed säästvamad moodused, millest üks on vihmavee kogumine.

Hoidkem ja kaitskem meie kallist ja elutähtsat loodusvara!

Joogivee kasutamine kastmisveena ohustab veevarusid

Eesti Vee-ettevõtete Liidu pressiteade

  1. juuni 2021. a 

Eesti Vee-ettevõtete Liit palub loobuda joogivee kasutamisest kastmisveena. Oluline on kastmist vältida hommikustel ja õhtustel tundidel, kui kodune veetarbimine on suurem.

Soojad ja päikesepaistelised ilmad rõõmustavad meid, kuid toovad endaga kaasa ka uued mured – taimed närtsivad, muru kolletub ja krõbiseb jalge all, tahaks peita ennast külmavee basseini. Praegune kuumalaine on järsult suurendanud veetarbimist, mis on piirkonniti juba tekitanud tõsiseid probleeme veesurvega. Eestis on täna piirkondi, kus veevarustus on ülekoormuse tõttu korduvalt katkenud, sest vett kasutatakse rohkem kui puurkaevud ja veetöötlusseadmed toota jõuavad.

Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuhi Pille Aarma sõnul on oluline märkida, et vee-ettevõtted peavad kinni pidama neile Keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud mahust. Ette antud limiite ei tohi ületada, sest need tuginevad teaduslikele uuringutele ja ületamise korral võib kogu piirkonna põhjavee kasutamine joogiveena osutuda edaspidi võimatuks. Ühisveevärgi süsteemide ehitamisel on arvestatud nende limiitidega ja esmatähtis on kõigile elanikele tagada puhas joogivesi.

Mitmed vee-ettevõtted on juba palunud oma klientidelt mõistvat suhtumist. Täna ja lähipäevil on vaja hoolikalt jälgida ühisveevärgist vee tarbimist! Suureks abiks on, kui kastmist välditakse ajavahemikel 7:00-10:00 ja 18:00-23:00, sest nendel kellaaegadel tarbitakse ühisveevärgi vett kõige enam. Tasub ka mõelda, kuidas kastmiseks vajaminevat vett tulevikuks varuda, võib-olla soetada vastavad mahutid.

Lisainfo:

Pille Aarma
EVEL tegevdirektor
telefon: +372 55 466 71
e-post: pille.aarma@evel.ee

 

Irina Vahtra
EVEL kommunikatsioonijuht
telefon: +372 5648 3211
e-post: irina.vahtra@evel.ee